Nii enesejuhitud kui ühesõppe puhul on olulised motivatsioon ja vastutus. Mõlemal variandi puhul on positiivne, et endal on võimalik valida aega, kohta ja vahendeid ülesande sooritamiseks (ette antud tähtaja piirides).
Enesejuhitud õppimine:
Enesejuhitud õppe puhul – otsustan ise, planeerin ise, vastutan ise – minule, kui väljakujunenud isiksusele, selline tööviis sobib. Puuduseks on, et kui ülesandest aru ei saa, siis tekivad probleemid, mille lahendamiseks on vajalik abi otsimine.
Praktikuna mõtlesin esimese ülesande puhul kohe, kuidas seda oma töös kasutada saan. Esimese hooga ei saanud lubavustest eriti aru, aga kodus järele mõeldes, tekkis mõte, et blogi kaudu saab õpilastega suhelda (tööülesannete andmine nendele, kes koolist mingil põhjusel kaua eemal on) ja vookogu kaudu töid kontrollida.
Mõlemil juhul toimis ootuspäraselt, pole küll katsetanud oma õpilaste peal, aga ise õppija olles nägin tulemust. Õppimise seisukohalt väga omal kohal, õpilastele kindlasti huvitavamgi kui mulle, usun et motiveerib individuaalset töö tegema.
Ühesõpe:
Teise ülesande lahendamise käigus selgus, et mulle sobib ka ühesõppe tööviis. Sel juhul peab olema grupi iga liige usaldusväärne ja vastutustundlik, päris võõraste inimete puhul ei pruugi meetod toimida. Positiivne tahk on, et keegi grupist on kindlasti ülesande olemusest aru saanud ja suudab seda ka teistele selgitada. Kindlasti peab leiduma algataja, kelle motivatsioon on mingil põhjusel kõrgem (minu puhul kevadel lõpetamine). Kasutasime oma ühesõppe ülesande juures suhtlemiseks nii telefoni, e-maili, Skaype´i kui Messengeri. Lõppkokkuvõttes osutus sobivaimaks Gabbly, sest sellega liitumine oli kõigile käepärane (ühel polnud messengeri, ühel polnud Skaype, e-mailitsi on aega nõudev ja telefonitsi tuleb kallis). Keeruliseks osutus suhtlemise juures kõigile sobiva aja leidmine. Leppisime kokku, et valmistame ühisel õppematerjali Ungari Vabariigist ja seda docs.google keskkonnas, jagasime teemad ja määrasime lõpptähtaja. Hea on planeerida aega, kui lõpptähtaeg on kindlalt paika pandud. Kasutasin Wikipediat, Flikcrit ja Google otsingumootorit. Teksti redigeerisin Wordis ja pilte töötlesin Corel PhotoPaintis. Uueks keskkonnaks antud töös oli docs.google, millega varem kokku polnud puutunud. Väikese katsetuse peale selgus, et Wikisse ülekandmisel puudub vajadus, sest on võimalik töö tulemust blogisse linkida. Skeemi koostamisel sain teiste grupi liikmetelt infot, milliseid programme kautati.
Mitme inimese koostöö puhul tekivad erinevad ideed. Meie grupi koostöö sujus väga hästi ja kogemus oli positiivne. Õppimise seisukohalt oli ühisõpe efektiivne – uudne, intrigeeriv, hästi korraldatav. Kogemusi omandasin just tarkvara kasutuse osas, kuid meie grupi poolt loodud materjal Ungari kohta ei anna teadmisi mitta ainult mulle ja grupi liikmetele vaid on kasutatav ka õpilaste teavitamisel. Ühest küljest on valminud tulem valmis materjal, teisest küljest annab tööd täiendada (ka õpilaste poolt). Kindlasti katsetan ühisõppe võimalusi ja sotsiaalset tarkvara oma õpilaste peal.

Tegevusdiagrammi koostamisel mõtlesin uurimistöö või referaadi peale. Õpetaja annab ülesande, õpilane saab ülesandest aru või küsib täpsemaid juhiseid. Edasi otsustab millise teema valib ning hakkab selle kohta informatsiooni hankima. Kogu protsessi jooksul õpetaja juhendab, kontrollib, tunnustab (innustab). Kogutud materjal korrigeeritakse ja kujundatakse ning esitatakse hindamiseks. Hindamisele järgneb tagasiside ja oluliste vigade parandamine. Õpikeskkondadeks on välja pakutud enim õpilastele käepärased vahendid.

Skeemi mõtte on selline, et kuna kõikvõimalikke faile ajaveebi üleslaadida ei saa, siis tuleb soovitud failid enne vastavates programmides töödelda. Edasi saab failid panna koduleheküljele, mida saab linkida. Del.icio.us kogub samateemalist infot Internetist. Õpilane saab oma ülesanded ajaveebist ja vastab kas otse ajaveebi või pikema jutu Pageflaks-i kaudu.